Kanada valitsus soovitab jätkuvalt oma kodanikel vältida Myanmari reisimist mitu kuud pärast veebruaris toimunud sõjaväelist riigipööret jätkuvate poliitiliste pingete ja tsiviilrahutuste suure ohu tõttu.
Kuigi endiselt on võimalik saada a Myanmari viisa Kanada kodanikele Neile, kes ei saa oma reisi edasilükkamist vältida, on riiki saabumisel viisavõimalused praegu COVID-i sisenemispiirangute tõttu peatatud.
Seetõttu on vajalik viisa eelnevalt hankida. Lisaks peavad kõik välisriigi kodanikud enne sisenemisluba taotlema Myanmari välisministeeriumilt nõusolekut.
Sellest hoolimata peatatakse kõik Myanmari lennud kõige varem kuni 31. augustini, välja arvatud medevaci lennud. Kõik välismaalastest reisijad, kes soovivad riiki siseneda, peavad täitma ka COVID-testi nõude ja esitama negatiivse COVID-19 PCR-testi tulemuse, mis on välja antud hiljemalt 72 tundi enne väljalendu. Samuti peavad nad saabumisel hoidma 10-päevast karantiini.
Kuigi kanadalastel soovitatakse jätkuva koroonaviiruse pandeemia tõttu jätkuvalt vältida igasugust väheolulist reisimist väljapoole Kanadat, on ebakindel julgeolekuolukord Myanmaris ajendanud valitsust riigi suhtes olema eriti ettevaatlik.
Myanmar, tuntud ka kui Birma , on umbes 54 miljoni elanikuga Kagu-Aasia riik, millel on piir Hiina, Bangladeshi, India, Laose ja Taiga. See jäi Briti koloniaalvõimu alla kuni 1948. aastani ja oli seejärel oma sõjaliste jõudude kontrolli all. kuni 2011. aastani, mil taastati demokraatlik valitsus.
Ent 1. veebruaril 2021 haaras Myanmari sõjavägi eesotsas ülemjuhataja Min Aung Hlaingiga pärast seda, kui väitis 2020. aasta novembris toimunud valimistel pettuse, taas kontrolli riigi üle. Seejärel peeti see kinni mitu valitsusametnikku, sealhulgas valitud juht Aung San Suu Kyi, kellele esitati mitmesugused süüdistused, sealhulgas riigi ametisaladuse seaduse rikkumises.
See tõi kaasa ulatuslikud protestid ja massilise kodanikuallumatuse liikumise kogu riigis kohalike elanike seas, kes on nördinud demokraatlikult valitud juhi ebaseadusliku ülevõtmise ja ebaseadusliku kinnipidamise üle. Seejärel korraldas sõjavägi teisitimõtlejate vastu jõhkra mahasurumise, kasutades veekahureid, kummikuule ja laskemoona, et protestijaid laiali saata.
Selle tulemusena kuulutati välja üheaastane eriolukord. Õhtune liikumiskeeld alates kella 20st. kuni 4:00 jääb üle riigi jõusse ja üle 5 inimese kogunemised on keelatud. Lisaks on peatatud interneti- ja telekommunikatsiooniteenused ning keelatud juurdepääs teatud sotsiaalmeedia platvormidele.
Sellest hoolimata jätkuvad meeleavaldused suurtes linnades, nagu Yangon ja Mandalay. Kodanikuallumatuse aktsioonid jätkuvad ka kohalike elanike, sealhulgas meditsiinitöötajate ja teiste riigiteenistujate seas, mille tulemuseks on häireid tervishoiuteenuste osutamisel. See on ainult halvendanud COVID-19 olukorda Myanmaris, mida on tugevalt tabanud koroonaviiruse deltavariandi tõus.
Praeguseks on COVID-i surmajuhtumite arv riigis hinnanguliselt üle 14 000 inimese. Myanmari sõjavägi on väitnud, et umbes 8% kogu elanikkonnast on nüüdseks saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi, kuigi on teatatud, et paljud kohalikud keelduvad end vaktsineerimast võimude usaldamatuse tõttu.
punane bali vs punane borneo
Riigi protestiliikumise juht Thinzar Shunlei Yi on avalikult öelnud, et on otsustanud mitte lasta end mõrvarliku hunta vastu vaktsineerida, et vältida sõjaväe legitimeerimist, ja et paljud teised jagavad sama seisukohta. Samuti on ta kutsunud humanitaarrühmitusi üles looma alternatiivseid vaktsiinikeskusi sõjaväe kontrolli all olevatele keskustele.
Kuna poliitiline olukord on endiselt ebastabiilne ja vägivald võib siiski ootamatult puhkeda, on Kanada valitsus soovitanud kõigil riiki sattunud kodanikel hoida madalat profiili ja jääda võimalikult palju siseruumidesse. Samuti peaksid nad vältima meeleavaldusi ja suuri kogunemisi, jälgima kohalikke uudiseid, et olla kursis arengutega, ja täitma kõiki Myanmari võimude antud korraldusi.
Poliitvangide abistamisühingu (AAPP) andmetel on rohkem kui Myanmaris on nüüdseks tapetud 1000 tsiviilisikut sõjalise mahasurumise algusest peale. Myanmari sõjaväevõimud on need arvud vaidlustanud ja väitnud, et kokkupõrgetes meeleavaldajatega on hukkunud ka paljud julgeolekujõudude liikmed.
Paljud valitsused kogu maailmas on aga sõjaväe tegevuse hukka mõistnud. USA välisminister Antony Blinken on praeguse sõjaväevõimu tembeldanud isegi hirmuvalitsuseks. Juba enne riigipööret korraldati Myanmaris 2017. aastal rohingja moslemivähemuse vastu suunatud genotsiidi väidete kohta rahvusvaheline uurimine.
