Kui soovite Soulis taimetoitu, võiksite proovida Ritz-Carltoni, kus kelnerid on ilmselt koolitatud mitte pilkama välismaalaste veidraid sööginõudmisi. Ehtsate Korea toitude puhul võib aga kimchi ja uskmatus jänni jääda. Lõuna-korealased on kirglikud lihasööjad, nagu Han Kang on siin kinnitamas oma provokatiivses uues romaanis 'Taimetoitlane'.
Vaikne koduperenaine Yeong-hye on abikaasa sõnul igas mõttes täiesti märkamatu — kuni ta otsustab kogu liha nende sügavkülma prügikasti visata. Mul oli unistus, see on tema ainus selgitus. Romaan on üles ehitatud triptühhonina, millest igaüks tõstab esile erineva pereliikme reaktsiooni Yeong-hye jahmatavale valikule. Alles esimeses osas pakutakse meile otsest juurdepääsu Yeong-hye motivatsioonidele tema verest läbiimbunud unistuste kaudu loomade tapatööst.
Need õudsed unenäod on otseses vastuolus Yeong-hye kujutlusvõimetu ja raamatute järgi abikaasaga, kes ootab tema täielikku truudust. Juba ainuüksi mõte, et tal võiks olla teine pool, kus ta isekalt käitus nii, nagu talle meeldib, oli hämmastav, mõtleb ta. Kes oleks arvanud, et ta võib nii ebamõistlik olla? Ka tema isa nõuab kiuslikult: Kuidas sa saad end minu tütreks nimetada?
Kang käsitab taimetoitlust kui feministlikku valikut, mässu konformsuse ja patriarhaadi vastu – eriti kui Yeong-hye, kellele alati meeldis rinnahoidjateta käimine, hakkab avalikes kohtades end paljaks võtma.
Romaani teise osa pärast lahutust jutustab tema õemees. Neil ei pruugi olla Koreas palju habemega hipster-veganeid, kuid ilmselt on neil omajagu avangardkunstnikke, kes toodavad segameedia esituskunsti, ja see kunstnik, kes on kinnisideeks Yeong-hyest (sealhulgas sünnimärgist tema tuharatel), soovib, et ta staar oma uusimas loomingus. Ta maalib tema kehale lilli ja filmib teda, püüdes tajuda, et kõik on võtnud mingi võõra kuju. Kuid sellest ei piisa. Ta veenab kunstnikust sõpra, kes on samuti põhjalikult maalitud, temaga kaamera ees seksima. Sellest ka ei piisa. Lugeja võib arvata, kuhu tema piire nihutav kunst järgmisena liigub. Kangil on meheliku pilgu keerulise olemuse kohta palju öelda, kuid tõeline üllatus on see, kuidas Yeong-hye oma objektistamisse suhtub. Kunstniku üllatuseks ajab lilledega maalitud keha ta tõsiselt sisse.
Seda seetõttu, et ta usub, et temast on saamas taim. Kolm aastat hiljem psühhiaatriaosakonnas ei ole ta enam taimetoitlane; ta on anorektik. Ta väidab, et ei vaja üldse toitu. Ta hakkab vihma käes alasti õues ekslema, et saaks korralikult fotosünteesida. Yeong-hye õde In-hye jutustab seda osa. Pühendunud ema ja eduka kosmeetikafirma omanik In-hye on ainus oma pereliige, kes pole oma haiglaravil olnud õde hüljanud. Täites oma kohust, kui Yeong-hye süveneb hullumeelsusse, paneb ta mõistma, et ta ise on kogu oma elu veetnud lapsena, kes pole kunagi elanud, olles piiratud ühiskondlike ootustega.
Ainult Yeong-hye, In-hye ja In-hye väikelapsel on nimed. Ülejäänud tegelased identifitseeritakse nende initsiaalide järgi, Kafka stiilis. Tõepoolest, Kangi teema ja toon võlgnevad palju Kafkale, eriti 'Näljakunstnikule', milles on samamoodi aeglaselt raisatud peategelane ja keerukas laiendatud metafoor kunsti tegemise kohta tavapärases ühiskonnas.
Kafkalik kvaliteet sõltub sürreaalse edastamisest rahulikul, peaaegu surnud viisil – tuletage meelde, et Gregor Samsa, avastades, et temast on 'Metamorfoosis' muutunud hiiglaslik putukas, muretseb rongist mahajäämise pärast. Kang esitab oma kangelanna metamorfoosi teravalt ja kiretult, ehkki esineb katkestusi tuju raputavas melodraamas, nagu siis, kui In-hye, mõeldes oma reaktsioonile abikaasa vägistamisele, avastaks ootamatult, et tahab endale noa temaga silmisse lüüa. söögipulgad või valage veekeetjast keev vesi talle pähe. Kuid enamasti teeb The Vegetarian ahvatlevaks kontrollitud hääl. Ükskõik, kas Yeong-hye teeb midagi nii suhteliselt normaalset, nagu magushapust sealihast keeldumine või nii veidrat, nagu avalikus aias alasti elava linnu püüdmine ja söömine, jääb hääl jahedalt reporterilikuks.
Lõuna-Korea elanik Kang õppis loovat kirjutamist Iowa ülikoolis Iowa kirjanike töökojas. See on tema esimene romaan, mis USA-s ilmub, kuigi ta on juba kodus enimmüüdud kirjandusstaar. Deborah Smithi tõlge, mis oli algselt avaldatud Inglismaal, sisaldab aeg-ajalt briti sõnu. (Selle romaani tegelased eemaldavad oma püksid , sõna, mida Ameerika publik vaevu naeratusteta lugeda suudab.) On lihtne ette kujutada, et nii piiravas ühiskonnas nagu Kangi Lõuna-Korea võib see romaan tunduda eriti julge. Lääne lugejate jaoks on šokeerivam vabandamatu seksism, mille vastu kangelanna mässab.
Lisa Zeidner Viimane romaan on 'Armupomm'. Ta õpetab Camdeni Rutgersi ülikooli MFA programmis.
TaimetoitlaneHan Kangi poolt
Korea keelest tõlkinud Deborah Smith
Hogarth. 188 lk 21 dollarit
