Itaallased (enamasti) armastavad Elena Ferrante uut romaani. Siin on see, mida ameeriklased võivad oodata.

(Euroopa)

FLORENC – minu kohalikus raamatupoes Todo Modos varub kaasomanik Pietro Torrigiani Elena Ferrante uue romaani 'La Vita Bugiarda Degli Adulti' koopiaid. Raamat, mis jõuab USA-sse juunis nimega 'Täiskasvanute valelik elu', lendab lettidelt – mitte ainult eklektilistes sõltumatutes poodides nagu Todo Modo, vaid ka supermarketites ja kiirteede puhkepeatustes.

Siin Itaalias on Ferrante kirjutistel poliitiliselt lõhenenud riigis lai, vaikselt ühendav veetlus. (Tema uue romaani ilmumine langes kokku Sardiinide sünniga, rohujuuretasandi liikumisega, mis pakkis Itaalia väljakuid protestiks paremäärmusliku Liiga partei ja selle liidri, endise siseministri Matteo Salvini vastu.) Ferrante on endiselt populaarne vaatamata mõnede napollaste ja napollaste vastureaktsioonile. Kirjanduskriitikud on mures pseudonüümi taga töötava autori edu pärast, keda paljud kahtlustavad tõlkijana Anita Raja.

Elena Ferrante rikkumine

Itaallased ja võib-olla eriti napollased kaldume alati kritiseerima oma linna ja selles elavaid inimesi. Kui on olemas selline kohalik tipptase, nagu Ferrante, siis kipume seda minimeerima, ütleb Napoli reisijuht Fiorella Squillante.

Autor Nicola Lagioia, kes juhib Torino rahvusvahelist raamatumessi, ütleb, et paljudel kriitikutel on olnud sarnane reaktsioon: Itaalias on andestamatu asi, mis on andestamatu, edu.

Enne Napoli romaane oli Ferrantel korralik publik ja Itaalia kirjandusautoriteedid armastasid teda, selgitas ta. Kui tal oli nii uskumatu edu, hakkasid kriitikud ühtäkki pisut nina üles keerama. See on omamoodi intellektuaalne distantseerumine, mida Itaalias kahjuks alati juhtub, ütles Lagioia, meenutades reaktsioone Umberto Eco postmodernistlikule klassikale. Roosi nimi .

Lagioia noogutus Ferrante skeptitsismile Itaalia kõrgete kriitikute seas püsib isegi siis, kui hoog ja meedia tähelepanu on püsinud. Romaani 7. novembril ilmumise eelõhtul toimusid poolsaarel üles ja alla lugemisvalve varjus peod. Itaalia päevalehe La Repubblica kultuurilisa Robinson lõpetas novembri eksklusiivse Ferrante'i kaaneloo ja pealkirjaga Minu hiilgav vale. Järgnevatel kuudel on Ferrante nimi püsinud esikohal ja kesksel kohal: jätkuvat raamatumüüki on tõenäoliselt soodustanud üldlevinud filmi Storia del Nuovo Cognome treiler – Napoli romaanidest kohandatud televisiooni minisarja 2. osa. Pärast varajasi linastusi valitud Itaalia kinodes teeb uus hooaeg väikese ekraaniga debüüdi 10. veebruaril Itaalia riiklikus ringhäälingus RAI.

Nii meil kui välismaal on nii palju hüpet. Seega on arusaadav, kui Ameerika lugejad, kellel on raamatut veel kuid oodata, tahavad teada, kas raamat vastab sellele. Kuidas on La Vita Bugiarda Degli Adulti võrreldav Ferrante eelmiste bestselleritega?

Lõpetasin raamatu vahetult pärast tänupüha ja võin teile öelda – ilma teie kogemust rikkumata –, et kui olete Napoli romaanide fänn, jääte tõenäoliselt rahule. Tunnete ära paljud elemendid, mis muutsid sarja sõltuvust tekitavaks: tihked sõprussuhted, Napoli uimased kirjeldused, vau-ta läks-sinna viisid perekondlike mainimatute sõnade väljaselgitamiseks.

Seekord aga elab uue romaani noorukieas peategelane Giovanna Vomero heal järjel mäe otsas asuvas naabruses koos oma vasakpoolsetest vanematest, kes mõlemad on keskkooliõpetajad – kaugel jämedalt raiutud Rione Luzzattist. säravad sõbrad Lila ja Lenù.

Viimane Elena Ferrante poleemika: tema lasteraamat 'The Beach at Night'

See pöördepunkt rõhutab Ferrante teravat arusaama Napoli duaalsusest, mis on leidnud vastukaja kohalikele lugejatele, sealhulgas reisijuhile Squillante. Innukas Ferrante fänn, kes juhatab aeg-ajalt ekskursioone läbi Rione Luzzatti, Squillante, nagu Giovanna, kasvas üles Vomeros; täna elab ta vaesuses vaevleva Rione Sanita piiril.

Kurb on see, et need kaks Napolit on endiselt olemas, ütles Squillante. Ferrante kirjeldab seda reaalsust suurepäraselt. Linna teiste nägude leidmiseks peate liikuma vaid 500 meetrit kõikjalt, läbi kõrvaltänavate.

La Vita Bugiarda Degli Adultis on klassilõhed nagu kunagi varem. 1990ndatel aset leidev lugu saab alguse Giovanna mälestusest, kuidas ta kuulis oma isa Andreat teda väga inetuks nimetamas, võrreldes teda ebasoodsas olukorras oma võõrandunud õe Vittoriaga. Andrea otsekohene märkus sütitab 12-aastase Giovanna pubekas ebakindlust, luues doominoefektid, mis lõhuvad nende rutiini rahu. Pinge keskmes on Vittoria, kes elab Napoli madalaimas osas koos kõigi sellega kaasnevate metafooridega. Giovanna, keda võlub tädi räige käitumine ja seosed juurtega, mida Andrea tõrjub, loob suhte, mis paljastab järk-järgult tema perekonna silmakirjalikkuse ulatuse.

Mõned itaallased võivad Ferrante teemat pidada liiga saareliseks. Toscana akadeemik Gino Tellini, Firenze ülikooli itaalia kirjanduse emeriitprofessor, kirjeldas Ferrantet kui nutikat, asjatundlikku ja tõhusat, kuid liiga vistseraalset (ja mõnikord kallutatud) sidet Napoli olustikuga! Maailm on palju suurem.

Ja ometi on Ferrantest saanud ülemaailmne nähtus. Tema Napoli romaane müüdi üle 12 miljoni eksemplari kogu maailmas ja HBO tegi minisarja koostöös RAI-ga.

Paljude lugejate jaoks on Ferrante Napoli – selle tunded ja sotsiaalne dünaamika, varem nimetamatute kahetsusväärne nimetamine – pannud maailma tundma väiksemana. Võib-olla on see Ferrante veetluse tõeline juur nii Itaalias kui ka välismaal ja põhjus, miks La vita bugiarda degli adulti müüb jätkuvalt.

Mary Gray on vabakutseline ajakirjanik, ülikooli õppejõud ja Florentine ajakirja kaastoimetaja.

TÄISKASVANUTE VALETAMISE ELU

Elena Ferrante, tõlkinud Ann Goldstein

Euroopa. 336 lk. 26 dollarit

Osaleme programmis Amazon Services LLC Associates, mis on sidusettevõtete reklaamiprogramm, mis on loodud selleks, et pakkuda meile vahendeid Amazon.com-i ja sellega seotud saitide linkimise kaudu tasu teenimiseks.